Oahpásmuva «Skakke folkedrakter» čájáhusa dáiddáriiguin

Les artikkelen på norsk her.

Dan johtti dáiddačájáhusas «Skakke folkedrakter» dahje sámegillii “eahpedábálaš álbmotbiktasat” leat guhtta dálááiggedáiddára, geat leat buokčalan bivttasárbevieruide, árbevirolaš dujiide ja alcceseaset.

Sii leat gulahallan duojáriiguin ja árbevierroguddiiguin Norggas ja Sámis, ja sii leat ráhkadan guhtta dáidaga maiguin geahčestit eará čalmmiiguin dan ságastallama hárrái, mii lea tekstiilla, árbevieruid ja identitehta birra mat gusket álbmotbivttasárbevieruide.

Proseassa lea leamaš sihke suokkardeaddji, moivvas ja čohkkejeaddji. Dan sadjái go doalahit dohkkehuvvon norpmaid, de leat dáiddárat guorahallan geavahanvejolašvuođaid bivttasárbevieruin – dat mii lea persovnnalaš, dábálaš, politihkalaš ja vuostálasvuohta.

Rafiki

Jobber ... Jobber ...

Oarjemáilmmi jurdda sohkabeali ja sohkabealidentitehta ii leat dat áidna. Olbmot leat eallán ja jurddašan iežaset dakkáriin mat govddodit – don leat dego guoros doassa masa devdo veahá maskuliidna, veahá feminiidna, ja mat de seaguhuvvojit bures oktii.

Rafiki geavaha tekstiilla, bearraliid ja govaid maiguin hástala govahallamiid lanjain, konteavsttain ja olbmuin, mat váikkuhuvvojit johtimiin. Rafikai lea dáiddaproseassa mávssolaš oassi barggus, ja lea maid arena mas lea dálkkodeapmi, smiehttan ja searvevuohta.

Dáidagis Alene sammen, som perler på en snor lea su vuolggasadji estehtalaš ja filosofalaš máhtus álbmotbivttas árbevieruin Sámis, Norggas ja lubaálbmogis Kongos. Dáidda lea dan birra movt mii ipmirdit dan mii kultuvrrain lea oktasaš, ja movt mii servodahkan ja indiviidan leat ovttastuvvon iešguđetlágan lihkadeaddji kultuvrralaš elemeanttaiguin ja dan bokte čađa gaskka ráhkadit ođđa ollisvuođaid.

Christian Blandhoel

Jobber ... Jobber ...

Ovtta našuvnna sierranasvuohta ráhkaduvvo subkultuvrras dahje vuolitkultuvrras. Dat mii álggos álgá veahážiid mielde, boahtá áiggi mielde sajáiduvvat populárakultuvrras.

Dat golmma oasát dáidda Subnasjonal folkedrakt / Ny folkemusikk sisttisdoallá unisex-bunáda ja čuojanasa mainna geahččit sáhtte čuojahit. Jurdda dainna lea oaččuhit árbevieruid ja dáidaga olámuddui buohkaide, beroškeahttá makkár duogáš ja máhttu guđes ge lea ovdalaččas.

Dáidda čujuha osiide Blandhoela iežas eallimis, mii lea 1405 Langhusas Nordre Follo suohkanis: dovdat iežas olggobealde, álbmotbivttas maid ii goasse ožžon ja searvevuohta maid gávnnai subkultuvrrain dahje vuolitkultuvrrain. Detáljat báikkálaš sajáiduvvamis, doarjja-gáhperbáiddit, álbmotbivttas mii suodjala unnitlogujoavkkuid, šlápmamusihkka ja langeleik čuojanas seaguhuvvojit ja ráhkadit muhtin lágan bálgá man mielde sáhttá deaivat oahpes ja amas árbevieruide. 

Márjá Karlsen

Jobber ... Jobber ...

Olbmot eai riekta ipmir go sáhtán čilgen iežan dáidaga suhtusin, go mun han dušše čohkkan ja čuolddán ja bonán láiggiid. Ja dat lea duođai earenoamáš ráfálaš. Muhto das lea vuostálastin.

Vaikko sus leat mearrasámi máttut, de ii oahpásmuvvan Marja Karlsen sámi kultuvrrain ovdal rávis olmmožin. Go bearaš máŋga buolvva áigi fárrii Ruoŧas Gáivutnii Norgii, de sii bidje eret buot osiid sámi identitehtas. Sii válde atnui dáčča goargguid, ohppe čállit ja hupmat dárogiela, ja heite atnimis gávttiid, main leat minstarat ja hearvvat, ja mii muitala gii gávttehas lea ja gosa son gullá.

Prošeavttas Láigečála čájeha Karlsen proseassa das movt lea váldit ruovttoluotta masson kulturárbbi. Son lea čiekŋudan iežas vuoddagiidda ja daid minstariidda, ja háhkan alcces máhtu, vai sáhttá muitalit iežas historjjá. Sámi árbevirolaš dujiin, aktivismmain ja dáidagiin son čuoldá oktii persovnnalaš ja politihkalaš rahčamuša oažžut vuoigatvuođa eaiggádit iežas kultuvrra.

Harald Beharie

Jobber ... Jobber ...

Mu mielas orui gelddolaš rasttildit referánssaid mat muhtin muddui leat veahá ovttaláganat, muhto mat eai gula seamma guvlui.

Bonju ja kritihkalaš geahčastagas guorahallá dálááigge dánsejeaddji Harald Beharie geasa lea kulturárbi olámuttos ja gii dan beassá eaiggáduššat. Leik nammasaš bargguin njeaidá son osiid máŋgga kultuvrras ja iská gokko kultuvrralaš ovdanbuktima rájit mannet.

Son lea earret eará viežžan inspirašuvnna leikarring nammasaš álbmotmusihka joavkodánsunvuogis, boares árbevierus “skaute seg til”, mas oaiveliinni geavaheapmi čájeha jus olmmoš lea náitalan vai ii, ja durag nammasaš oaiveliinnis, maid afrovuovttat olbmot leat máŋggaid buolvvaid čađa atnán suodjalan dihte ja doalahan dihte vuovttaid sajis. Beharie lea maiddái viežžan inspirašuvnna norgalaš kulturdutki Klara Semba girjjis Norske folkedanser, mas bienasta bitnii čilgejuvvojit dánsunlávkkit ja távttat.

Dáidagis čuovvu Haralda stánddalaš ja steampu tákta, mii čájeha movt son oaččálaš ja árjjalaš vugiin suokkarda Semba álbmotdánssaid.

Lin Wang

Jobber ... Jobber ...

Dát prošeakta lea dego ieš iežas govvideapmi.

Movt sáhttá heivehit iežas ođđa kultuvrraide ja árbevieruide nu ahte ii masse iežas identitehta?

Dat muhtin muddui ieš biográfalaš buvtta Bunad Tattoo Shop guovdilastá identitehta mii lea rievdame. Máilmmiviidosaš duogáš fáttáin čájeha Lin Wang poehtalašvuođa, hearkivuođa, suohttasa ja váddása go iešguđet kultuvrrat deaivvadit. Buktagis deattuhuvvo maiddái dat universála bealli olbmuin buot kultuvrrain: vuođđodárbu oadjebasvuhtii.

Bunad Tattoo Shop buktagis deaivvadit muitalusat ja máidnasat máŋgga máilmmioasis. Dasa leat inspireren silkeriesaldagat sámi biktasiin, skandinávalaš álbmotmáidnasat ja guolásteaddjit geat leat historjjálaš kulturguoddit riikkaidgaskasaččat, ja tatoveremat mat leat metaforan válljenfriddjavuhtii: «Don válljet makkár tatoverema háliidat dan fálus, muhto motiivvat maid sáhtát válljet leat juo mearriduvvon dutnje.»

Håvard Kranstad

Jobber ... Jobber ...

Ii leat rievtti mielde oktage gii duođai diehtá mii bunáda lea.

Makkár duogážiin dulkot mii historjjálaš motiivvaid ja dáhpáhusaid? Håvard Kranstad dáidda Koll-Krone birasta dan maid son vásiha leat paradoksalaš ja vuostálasvuohtan bunádaárbevieruin.

Dat temáhtalaš guorahallan speadjalastá Kranstad iežas giehtaduoji: digitála jaquardgođus. Koll-Krone sisttisdoallá njeallje stuora govvaránu gođđojuvvon ulluin ja muoidduiguin. Buktagis leat historjjálaš referánssa ja bonju assosiašuvnnaid.

Koll-Krone gaskkusta muitalusaid álbmotbivttasárbevieruin, mat eai leat ožžon saji historjágirjjiide – dan birra maid sáhtii oaidnit, muhto ii soaitte oaidnán.