Válddahus Finnmárkku sámiid, sin giela, eallinvuogi ja ovddeš eahpeipmilbálvalusa birra muitala 1700-logu Finmárkku eallima birra. Giella, gárvvut, borramušráhkadeapmi, duodjeneavvut, huksenvuohki, boazodilli, guolásteapmi ja bivdu, vierut ja dábit ja ritualat, duhkorasat, duojit ja oskkoldat lea válddahuvvon dáro- ja latiinnagillii. Teavstta čuvvot 101 ollessiidosaš gova ja lea dan dihtii deaŧalaš oasttus Nationálamusea 2021 dávvirvuorkái.
Odne orru girji dego Leema Válddahus leamen áibmadas. Mii leat hárjánan ahte máhtolašvuohta lea ovtta boallodeaddileami duohkin, teavstta sáhttá álkit divodit ja dat man birra mii hállat sáhttá govviduvvot ja juogaduvvot ovttamanu. Makkár dilálašvuođaid siste riegádii dákkár áibmadas girji? Manne ledje govat nu deaŧalaččat, ja mo ráhkaduvvoddje dat? Makkár mearkkašupmi lea Leema publikašuvnnas odne?
Sii geain soabbi lea oalggi alde, almmá bijakeahttá soappi eatnama vuostá doarjjan alcceseaset, čierastedje sabehiiguin alla váriid ja luohkáid vulos girdi leavttuin, nu ahte biekkai birra beljiid ja vuovttat ceaggájedje áibmui, ja maid, jus bidjá gahpira dahje juoga eará sin ovdii, čegŋededje sii čierastettiin, ja loktejedje dan.
Leem, Válddahus, s. 57
Bajásčuvgehus ja miššuvdna
1700-lohku lei bajásčuvgehusa ja ohcangirjiid jahkečuohti. Knud Leema ebmos girji, mas dárkilit lea válddahuvvon sámiid kultuvra ja eallinvuohki, lea njuolggo boađus čuvgehusáiggi vuoiŋŋas. Bálddalagaid dađistaga lassáneaddji árjjin válddahit máilmmi ja lávdadit máhtolašvuođa, lea 1700-lohku maiddái govviduvvon girjjiid jahkečuohti. Viiddis publikašuvnnat main tekstii ledje lasihuvvon govat, ledje deaŧalaš gaskaoamit máhtolašvuođa gilvima oktavuođas. Stuorra ebmos girjjit main ledje govvatávvalat, dávjá ollessiidosaš govaiguin, gohčoduvvojit fágagilli govvatávvalbuvttusin. Nu ahte govvatávvaliid galggai sáhttit deaddilit stuorra preantalohkun, ráhkaduvvojedje govvatávvalat muorračuohpusin, veaikečuokkusin ja borahussan. Lei oannat hirbmat divrras ráhkadit govvatávvaliid maid okta dahje eanet grafihkkárat ledje ráhkadan. Liikká biddjojuvvui ollu áigi ja ruhta buvttadit gudneáŋgiris govvatávvalbuktosiid.
Prentejuvvon sátni ja govva lei maiddái fápmoolbmuid deaŧaleamos gaskaoapmi čađahit propagánda ja iešpromoterema. Kristtalašvuođa namas vuollástedje ja koloniserejedje eurohpalaš stuorraválddit amas riikkaid ja álbmotčearddaid. Danmárkkus-Norggas ásahuvvui Miššuvdnakollegia 1714:s. Miššuvdnakollegia jođihii miššuvdnadoaimma nuortaindialaš koloniain, Ruonáeatnamis ja sámiid guovdu Finnmarkkus, Nordlanddas ja Trøndelagas. Miššuvdnadoaibma lassánii sakka 1700-logu mielde. Kollegia dárbbašii diehtojuohkima ja propagánda, lobálažžan dahkat miššuvdnadoaimma, ja doarjjui ja olggosattii máŋggaid girjjiid.
Danmárku-Norga ja Miššuvdnakollegia dárbbašii čalmmustahttit iežas leahkima Davvi-Norggas ruoŧŧelaččaid ektui. Uppsala-proffessor Johannes Schefferus čálii ebmos girjji Lapponia, olggosaddon 1673:s, ruoŧŧelaš stáhta gohččuma vuođul. Govviduvvon ebmos girji, masa čohkkejuvvui máhtolašvuohta sámiid ja sámiid kultuvrra birra, jorgaluvvui ollu gielaide ja lei sakka lávdaduvvon sihke naššuvnnalaččat ja riikkaidgaskasaččat. Ovdasánistis sajáiduhttá Knud Leem Válddahusa vuostesáhkavuorrun dahje divuhussan Lapponiai. Son dovddasta ahte Schefferus lea čállán ollu áššiid gal «dárkilit ja vuoiggalaččat», muhto «muhtun áššiin gal lea meaddán». Jusgo Schefferusa girji váldoáššálaččat lea «Ruoŧŧelaš lappmárkka» birra, de leat «Finnmárkko lapper», nappo sápmelaš álbmot mii ealuštii dánskalaš-norgalaš guovlluin, unnán guoskkahuvvon.
Knud Leemas ledje guokte ovdamuni su ruoŧŧelaš ovdamanni ektui: son lei duohtamáilmmis leamaš Finnmárkkus ja son hálai sámegiela. Son lei bargan miššuvdnabáhppan Porsáŋggus ja Lájesvuonas 1725:a rájis ja suohkanbáhppan Álttás 1728 rájis 1737 rádjai. Dan sadjái go vuođđudit dieđuid eahpenjulges gálduide, de lei Leem ieš njuolga oaidnán daid maid son válddahii. Son lei albma sáhkkii ja beroštuvvon sámi gielas ja kultuvrras, ja hálidii hilgut vearreipmárdusaid sámiid birra dárkilis ja muttolaš válddahusaiguin.
Muhtumin dáhpáhuvvá nu, ahte miššoneara iežas vánddardemiin dálvet sámiid gaskkas iežas ámmátbarggus, boahtá muhtun badjeolbmo vissui, justa dalle go su bohccot leat borran buot jeahkáliid mat šaddet guovllus...
Leem, Válddahus, s. 536
Govat evttohusa rájis deattan
Lassin dasa ahte son čálii olles giehtačállosa gieđain, ráhkadii Leem álggos vuos tevnnegiid mat ledje vuolggasadjin govaide dan gárvves girjjis. Govat ledje hirbmat deaŧalaččat daláš áiggi diehtagis ja sáhtte čájehit duohtavuođa buoret vuogi mielde go čállingiella. Tevnnegiid fertii leat álki dulkot. Realisma, dahje duohtavuođa áđđestallan, ii lean ulbmil. Govain deattuvvo dan dihtii čielggasvuohta ja dárkilvuohta.
Buktosa govvidit lei sihke áigegáibideaddji ja divrras. Govat galge fievrriduvvot veaikepláhtaide, muhto álggos fertii ámmátlaš dáiddár gárvet tevnnegiid Leem árvalusa ja neavvuma mielde. Tevnnagat, mat ráhkaduvvojedje čáhceivdnegovvan, galge doaibmat ovdamállen grafihkkárii, nappo málletevnnegin. Muhtun reivves váidala Leem goluid mat sus lea leamaš tevdnejeaddjái mii lea orrun su luhtte Avaldsnjárggas badjel jagi dievaslaš biepmuin ja orrumiin. Várra lei hoavvamálejeaddji Johannes Rach guhte lei tevdneleaddji. Dáiddahistorihkkára Mathias Danbolt mielde málii Rach Avaldsnjárgga girku 1747:as, juoga mii čilge ahte son galledii Leema guovlluid dán áigeguovdilis áigodagas. Dasa lassin dagai Rach 35 málagova ovttas Hans Heinrich Eegberggain 1748-49:is, Leem tevnnegiid vuođul.
Go ovdamálletevnnegat ledje gárvá, fertii grafihkkár bálkáhuvvot fievrridit govaid veaikepláhtaide nu ahte dat sáhtte prentejuvvot stuorra preantalohkun. Veaikeboraheaddji Odvardt Helmoldt de Lode oaččui dán barggu sullii 1750. Veaikečuokkuš lei lossa ja gáibideaddji bargu. Motiiva sárgojuvvo veaikepláhtii čohka bargoreaidduin mii gohčoduvvo čukkonin. De Lode áigge lei boraheapmi šaddan dábáleabbun, borahemiin tevdne pláhtii friddjasat vuogi mielde, ja dan maŋŋil boraha motiivva veaikái sivrrain. Govat Leema govvatávvalbargguin leat lotnolagaid dahkkojuvvon veaikečuggosiin ja borahemiin, muhto eanet borahemiin.
Čuohpus mii čájeha ovttastusa dahkkojuvvon veaikečuggosiin ja borahemiin. Suivejuvvon albmeoassi gurotbealde mas leat njulges ja bálddalas sárgát, lea veaikečuokkus, ja boraheapmi fas dakko gokko sárgat leat friddjaseabbot ja dumsasat, lea adnojuvvon čájehit jahkasis muora olgeš bealde. Bietna govas Čuoigit vulosluohká/Skiløpere i nedoverbakke.
Deaddagiid kvalitehta lei nuo ja ná, juoga mii ii heiven nu bures O. H. de Lode gálggaide. O. H. de Lode lea gal vuolláičállán dušše guokte pláhta (nr. 8 ja 16). Muđui eai leat eanas pláhtat vuolláičállojuvvon, earret guokte (nr. 12 og 13) maid lea su boarrasat viellja Gustav de Lode (ca. 1720–1752) vuolláičállán. Sudnos lei maid oabbá, Anna Alexia Constantia de Lode, guhte barggai grafihkkárin. Seammás go girjebuvttadeapmi lassánii ja govvaráhkadandárbu lassánii, de šattai maid dárbu grafihkkáriidda mat sáhtte johtilit bargat ja mat ekonomalaččat ja dáiddalaččat eai gáibidan nu ollu. Danskalaš grafihkkáriin lei garra gilvu stuorra olgoriikalaš grafihkkárbájiiguin. Sii fertejedje hattiid vuolidit vai ožžot bargguid, ja johtileappot bargat vai ožžot áigái. Bearašovttasbargui lei várra dárbu dán dilis.
Nr 8 Odvardt «Almmáiolbmo čikŋagákti ja nissonolbmo gákti / Fornem mannsdrakt og kvinnedrakt». Signert «O.H. de Lode», men overstrøket.
Nr. 12 Gustav de Lode, «Guokte nissonolbmo gávttiin / To kvinner i kofte», Signert «G von Lode sculp.».
Nr. 16 Odvardt Helmoldt de Lode, «Goađi siste, loaidu / Inne i en gamme». Signert «O.H. de Lode sc.».
Nr. 13 Gustav de Lode, «Guokte nissonolbmo gávttiin ja beaskkain / To kvinner i kofte og pesk». Signert «G. v Lode Sculpsit».
Lassin de Lode 97 govvatávvalii, leat girjjis maid Jonas Haas golbma ráhkadan borahusa mat čájehit šlájaid Finnmárkko elliin. Haas adnojuvvui govttolaš grafihkkárin, muhto ovttas O. H. de Lodiin leigga soai deaŧalaš olbmot dánskalaš girjedáidagis.
Vaikko sihke Leema giehtačálus ja govvatávvalat ledje gárvá, de galge gollat moanat jagi ovdal go ebmos girji viimmat olggosaddojuvvui 1767:s. Stáhta fertii giehtačállosa dárkkistit ja divodit máŋgga geirddi. 29 kapihttala geahpeduvvojedje 23 kapihttalii. Dieđaalmmái Johan Ernst Gunnerus kommenterii ja čiekŋudii Leema válddahusaid nannen dihtii objektiivvalaš ovdanbuktima. Mielddusin seamma olggosaddimis lea Erik Johan Jessena Dutkkus Norgalaš finnaid ja lappaid báhkinlaš oskkoldaga birra ja okta vel govva mii čájeha árbevirolaš sápmelaš rumbbu.
Dákkár govvatávvalbargu vuvdojuvvui dábálaččat čanahusa haga. Sii guđet oste girjji ožžo bagadusa fárrui mo girjji galge čanahit. Oasti válljii mielalaččat bearpma mii lei heivehuvvon sierra girjerádjui. Nationálamusea gáhppálagas lea ollumáksi čanaheapmi mii lei mihtilmas girjji ovtta ovdalaš eaiggádii, girjeeahcci Jacob Brønnum Scavenius (1749–1820).
Leem 2022:s
Go mii odne lohkat Leema girjji de dahkat dan koloniserema ja mišuvdnadoaimmaid bohtosiid siidomáguin. Sámit govviduvvojit dakkár gielain mii min mielas odne lea badjelgeahčči ja rasisttalaš. Seammás leat Leema válddahusat teavsttain ja govain fas vihtanin eará áiggi birra. Su dárkilvuohta, giellamáhtolašvuohta ja dat ahte son njulgestaga oinnii daid maid son válddahii, dahká ahte sámi giella- ja kultuvradutkit vel odne ge bájuhit su bargguid. Leema stuorra publikašuvdna lei maid sápmelaš huksenvuogi vuosttaš guorahallan ja válddahus, ja guhkká lei dat várra maid dat áidna.
Čájáhusas Girjegumpi. Sámi arkitektuvragirjerájus Nationálamuseas – Arkitektuvra (15. golggotmánnu 2021 – 6. guovvamánnu 2022) gávdnat mii fas Leema govvidemiid guovtti tekstiilabarggus maid Joar Nango ovttas Katarina Spik Skumain leaba dahkan. Ráhkadus gohčoduvvo rákkasin. Rákkas adnojuvvo goađis suodjin čuoikkaid ja arvvi vuostá. Akvareallat vuođđogiehtačállosis leat deaddiluvvon bummola ala. Dasto lea Spik Skum gorron daid oktii boares gávnniiguin, liinniiguin ja gáktediŋggaiguin rákkasin. Čájáhusa kuráhtorii Bente Aass Solbakkenii muitala Nango ahte «dáinna lágiin šaddet sápmelaš arkitektuvrra vuosttaš dárkilis visualiseremat máhcahuvvot ávkkálaš adnubierggasin ja ožžot ođđa eallima arkitektuvran».
Loga eambbo čájáhusa Girjegumpi. Sámi arkitektuvragirjerájus birra dáppe.
Dan oktavuođas go Nationálamusea osttii Leema Válddahus leat buot 101 gova vuosttaš gearddi registrerejuvvon sihke dárogielat ja sámigielat namahusaiguin. Sáhtat ieš ohcat ja guorahallat daid dás.
Kilder
Aaserud, Anne. Nordnorske bilder og bildet av Nord-Norge. Tromsø: Nordnorsk kunstmuseum, 2002.
Danbolt, Mathias. «Control, Collect, Copy: Scenes from Four Hundred Years of Colonial Knowledge Production on ‘Danish Finmark’». Manus til artikkel planlagt publisert i Joar Nango. Sternberg Press, 2022.
Griffiths, Antony. The print before photography. An Introduction to European Printmaking 1550–1820. London: The British Museum, 2016.
Johannsen, Birgitte B.: «O.H. de Lode» i Dansk Biografisk Leksikon på lex.dk. Hentet 30. november 2021 fra https://biografiskleksikon.lex.dk/O.H._de_Lode
Magga, Ole Henrik. «Knud Leem som utforsker av samisk språk og kultur». I Knud Leem og det samiske: foredrag holdt ved et seminar i regi av Det Kongelige norske videnskabers selskab 11.–12. oktober 2002, redigert av Steinar Supphellen og Jan Ragnar Hagland. Trondheim: Tapir akademisk forlag, 2003.
Thon, Jahn. Talende linjer: lærde illustrerte bøker 1625-1775. Oslo: Novus, 2011.
Joar Nango, e-post til utstillingskurator Bente Aass Solbakken, desember 2022.
